***siin jutu alguses oli pilt ühest topless jalgratturist kes protestis oma paljaste rindadega millegi vastu. mingi uudise juurest ma selle leidsin.
blogikülastamise statistikat uurides leidsin, et see pilt oli kole populaarne. mul hakkas kade - mina kirjutan, higipull otsaees, teine inimene võtab tissid paljaks ja teeb mulle paugust ära.
koristasin selle pildi.
ei, see ei ole mina. see on protestija. a palun öelge mulle keda enam huvitab mille vastu ta protestis? peaasi, et valis võrdlemisi meeldiva protestivormi, onju.
pole ime, et meie võime mingit mäsu korraldada on nii madal. (pronksijauramine toimus ka ainult seetõttu, et siis hakkas ikkagi juba soojaks minema ja kenal kevadisel ajal kogunevad noored mõttelagedad inimesed nagunii tänavanurkadele ning otsivad mingisugustki tegevust. seekord siis läks nõnda...) suurem osa aastast on külm ja pime ja kes tahaks sellisel ajal mässata!? mitte keegi, ausalt. ja tisse paljaks kiskuda ka ei kannata. siis kui tuleb suur suvi on palju parematki teha kui revolutsiooni - tuleb minna veekogu äärde ja ennast täis juua. ei, tõesti, väita reutersile, et ma olen hõkk... siin paljas ja purjus tolle, et maailmas on nii palju ebaõiglust ja need ... vihmametsad, onju. teatejuküll... jääb nõrgaks.
lihtne põhjus, miks ma seda jura siia blokki kirjutan, on minu sügav imetlus nende vastu kes suudavad kõik hinnatõusupommid ja muu taolise paigutada mõnusasti aasta lõppu. jõulurüseluse (mis on igati tore asi) kõrvalt ei jää kellelgi aega protestimarsside korraldamiseks. näiteks Savisaare meeleavaldusel käis ainult mõni kuli, neilgi kõigil mantlid kurguni kinni nööbitud.
kui ikka vaenluse ja sügistormid hakkavad meist üle paiskuma siis on märksa meeldivam anda allkiri internetis, just nagu selline allkiri võiks midagigi mõjutada. olge, tuvikesed, kindlad - need nelikümmend kes käisid edgari akne all laamendamas olid mõjuvamad kui need sadatuhat varjutaolist netitonti kes palusid tal tagasi astuda. see aeg kui kirjasõnale tõepoolest tähelepanu pöörati on mööda saanud.
minge tänavale, kiskuge riided seljast ja kui tahate, et teie sõnum kestaks üle aja siis kirjutage see endale otse ihule. kui Kadri Must Mikseri eeskujul keskist lahkub siis erinevalt ekskesk-Peetrist või Svenist pruugib tal vaid särk seljast visata ning Savisaare võimuvõimalused (Tallinnas) on igaveseks hävitatud. Samamoodi, ei maksa kahelda, võiks Ojuland Ansipi põhja lasta. Atonen ei suudaks seda iialgi.
ja tulles tagasi pildil kujutatud mässaja juurde - kui aus olla siis me teame mille vastu ta oli, ehk on siiani. põhjuse mäletamine annab ajakirjanikule rahuldava vabanduse selle foto üleskleepimiseks.
ps. püüdsin kiiruga leida pilti ka teistsugusest mässajast (kui ma õigesti mäletan siis valitud otsisõnaks oli 'rebel') - teate, sellest kiimalisest punsunud näoga joodikunartsust kes viimse reliikvia filmis kutsumata pulmakülalisena korraks kaadrist läbi vilksatas, aga komistasin ainult mingitele toodetele. tõepoolest, nagu sõber jutulind äsja kirjutas, mäss ja punk ja revolutsioon ja nälg ja surm on saanud brändideks ning taandunud turu soppidesse. vali oma kannatus meilt! saadaval ka uuendatud aatevalik!
üks väheseid allesjäänud viise tõesti mässata on ennast toodetest välja harutada ning jääda ootama rõivatootjate pakkumisi osalemaks nende reklaamides ning osta oma pontšo nende kataloogist. millegi lõhkumine on sellegi remontijate tellimus, nagunii.
