elumahlapress

plõksutab
raibe
oma suuri silmi
keerutab
oma segasevõitu eesti keelt
kurdab
teda pole nagu vajagi
ta on üksi
kaitsetu

jalutab minema
lohutuseks saadud kingitustega
asjadega
mis sulle endale väga meeldisid
võimalustega
mida kasutasid

kergendustunne
see habras
imeline süda
jäi sinust seekord murdmata
ülev vaim varistamata

tõotad endale
püüad oma tanksaabastega
kergema
tundlikuma sammuga astuda
mitte naerda
et ta ei ehmataks
mitte röökida
oma lihtsaid laule
maailm on hell ja habras paik
täis ülevaid saladusi

sulle jääb
eelmainitud kergendustunne
vinnutatud viisakus
pahatahtluskahtlustus